SEB sügisjooksul mütsiga löömas

Turist SEB sügisjooksu 4. kilomeetril.

Minuga on sama lugu nagu kahe eelneva sissekande kirjutajaga. Üritan ennast restartida. Pärast mai keskel joostud Rennsteiglaufi pole suutnud ennast siiani korralikult käima tõmmata. Neli viimast kuud on toonud ehk 200-300 ratta- ja 70 jooksukilomeetrit. Aga ma ei heida meelt. Tavaliselt on mul pärast maratoni jooksmine paar kuud olnudki passiivsemad. Nüüd on siis see aeg veninud lihtsalt pikemaks ja uut selget sihti oleks vaja.

Igatahes SEB X sügisjooks seda polnud.
Pärast SEB sügisjooksule registreerimist augusti keskel lootsin, et suudan end liigutama panna. Aga paar nädalat suutsin joosta ja treeningud lagunesid jällegi koost.

Eks seetõttu läksingi 13. septembril poolmaratoni stardijoonele lihtsalt inimesi ja rada nautima. Ja põhjust oli – stardis oli enam kui tuhat jooksusõpra. Super! :)
Mingit ajalist sihti ma endale ei seadnud. Mõtlesin, et jooksen pulsi järgi ja et üle anaeroobse (186 lööki minutis) ei lase pulsil tõusta.
Temperatuur oli staripäeval kuskil 14 kraadi juures, kui päike välja tuli oli kohati liiga palavgi – aga kokkuvõttes täitsa OK.

Alustasin jooksu enda arvates vaikselt, lasin inimesi endast mööda, aga ikkagi jõudsin 2 km peale mõned sekundid üle 9 minuti. Pulss oli veel suhteliselt hea (170 juures), kuid otsustasin siiski veidi vaiksemalt võtta ning seadsin endale ka ajasihi – no 1:45 pean küll täna kätte saama.
Kuni 10 km läks jooks täitsa enam vähem (48:00). Seejärel läks tempo hoidmine (5:00/km raskeks) ja pulss jooksis ka täitsa käest ära. Kilomeeter enne lõppu jooksid must mööda 1:45 pace runnerid. Ei suutnud kuidagi neist kinni hoida. Aga siis Hambapolikliiniku juures kergest mäest hambad ristis üles pressides mõtlesin, et üritan veel kõigest jõust – ehk jõuan 1:45 sisse.

Kaarli kiriku juurest möödudes tõusis pulss juba 201ni, aga finishijoon tuli muudkui lähemale ja mikrofoonidest teavitati, et kes soovib veel aega alla 1:45 saada peavad pingutama. Pingutasin minagi ja kell lõi kinni 1:44:57 peal :).

Kokkuvõttes siis 479. koht ehk nibin-nabin esimese poole sees. Keskmine pulss ronis 186ni, kusjuures viimasel viiel kilomeetril koguni 193/löögini minutis! Et siis kiiremat aega praeguse vormi pealt oleks olnud raske välja võluda.
Kiire kokkuvõte. Pärast trennipausi kukub vorm ikka väga kiiresti ära. Ma arvan, et mai keskel olin ma oma tippvormis ja oleks suutnud poolmaratoni alla pooleteist tunni joosta. Nüüd siis veerand!! tundi nõrgem aeg. Eks siis teen siit omad järeldused ja loodan varsti kokku võtta ja paremate tulemustega rajale naasta. Trenni peab tegema, iseenesest ei tule midagi :)